KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED

Kas lastehoid töötab ka suvel?

Lastehoid on suvel avatud. Lastehoid on suletud ainult riigipühadel ja lahtiolekuaeg on lühendatud riigipühadele eelnevatel päevadel (23. veebruar, 22. juuni, 23. detsember, 31. detsember). Juhul kui see peaks tulevikus muutuma, siis saavad sellest lapsevanemad teada piisava etteteatamisajaga.

Mis asjad võiksid lapsel hoius kaasas olla?

Lapsel peaksid olema hoius olemas vajadusel mähkmed, mugavad varuriided (mitte libiseva tallaga sokid, püksid, retuusid, pluusid, aluspesu jms). Mida rohkem on lapsel hoius olemas erinevaid rõivaesemeid, seda paremini saavad ka hoidjad last vastavalt olukorrale ja temperatuurile riietada. Lastehoius on lapsehoidjad üsna usinad lastele õpetama ise riietumist- seega soovitame lähtuda ka riiete puhul sellest, et lapse jaoks oleks nende selgapanek võimalikult lihtne. 

Lapsel võib alati olla kaasas oma turvaese, lutt ja nimesildiga veepudel (eriti suvel). Kaasas võivad olla ka oma kaisuloomad, tekike, padi vms, mis tekitavad lõunauinaku ajal turvatunnet.

Kas laps peab oskama kohe iseseisvalt süüa?

Vajadusel abistatakse last söömisel – tihti on nad lastehoidu tulles pisikesed ja pigem vajavad söömisel abistamist. Seega ei pea kohe laps oskama iseseisvalt süüa. 

Kas on võimalik hoius pakkuda lapsele kodust kaasa saadetud toitu?

Jah, kuid sellisel juhul ei vastuta lastehoid toidu kvaliteedi (sh toiteväärtus, kaloraaž jms) eest.

Kogemusi lastega, kes on eritoidul, on olnud mitmeid. Igal aastal on lastehoius mõni laps, kel on kodust kaasa pandud toit (nt ei sobi meie toitlustaja pakutav menüü) või toitlustaja tagab eritoidu tervislikel põhjustel. Eritoit valmistatakse toitlustaja poolt tingimusel, et lapse allergia, talumatuse vms kohta on olemas vastav lapsevanema tõend. 

Kas arvestate lastega, kellel esineb erinevaid allergiaid, talumatust teatud toiduainete vastu või üldiselt lapsevanema soovidega lapse toitumise osas?

Arvestame erisoovidega nii palju, kui see on vähegi võimalik. Näiteks ei paku piima lastele, kes piima juua ei tohi. Samuti on võimalik meie toitlustajaga jõuda kokkuleppele, et lapsele sobimatu toit asendatakse toiduga, mida ta tohib süüa vastava tõendi algusel. 

Kuidas tagate laste turvalisuse Sipsiku lasteaia mänguväljakule jalutamisel?

Lastel on seljas helkurvestid, mis teevad nad liiklejatele lihtsasti märgatavaks. Lisaks on laste käed jalutusköie küljes. Ühtlasi ei ole tänaval tihedat autoliiklust, on ühesuunaline liiklus. Lisaks on mänguväljakule jalutamise teekond väga lühike. Mänguväljak asubj 1-2 minutilise jalutuskäigu kaugusel.

Lisaks on lastehoiu hoovis olemas väike mänguväljak.

Kuidas tagate laste turvalisuse mänguväljakul?

Mängime lasteaed Sipsiku õuealal asuval väiksemal mänguväljakul (seal on kaks eraldi mänguväljakut), millest meie lapsed mägivad alal, mis on kohandatud just spetsiaalselt sõimealistele lastele. Väikelaste mänguala on hästi jälgitav, lasteaia enda territooriumi ümber on kõrge värav, mis on suletav riiviga ja lisaks on mänguväljaku enda ümber aed. 

Kuidas lohutate nutvaid lapsi?

Mõni laps soovib olla süles, kallistada, käest kinni hoida, lihtsalt täiskasvanu kõrval olla, teine mitte nii väga ja see on okei. Meie lähtume konkreetsest lapsest. Kindlasti ei ole me seda meelt, et laps peab olema oma kurbusega üksinda. Meie eesmärk on pakkuda lapsele kurvematel hetkedel tuge ja anda märku, et oleme tema jaoks olemas. See, kuidas individuaalset last lohutada, selgub tavaliselt kohanemisperioodi jooksul, mil laps üksinda lastehoidu jäänud on. 

Milline on teie magamamineku rutiin?

Enne magaminekut söövad lapsed lõunasöögi, järgnevad hügieenitoimingud ja seejärel lapsehoidjad sätivad lapsed oma vooditesse. Mõnikord kuulatakse raamatust ettelugemist, järgmisel korral õhtujuttu või hoopis laulukest.

Kas lapsed jäävad hoius magama, kui laps on kodus harjunud magama hällis või värskes õhu käes kärus?

Meil on nii palju kogemusi väga paljude erinevate lastega. Mitte ühelgi lapsel ei ole seni olnud probleeme, kui on kodus harjutud magama hällis või värskes õhus, kõik nad on suutnud ümber harjuda. Paljuski on abiks n-ö “kambavaim”.

Esimestel kordadel võivad lapsed küll vajada lapsehoidja tuge- selle tõttu paneme ka esimest korda uinakut tegeva lapse alati lapsehoidja kõrval olevasse voodisse, et vajadusel saaks last paitada, sülle võtta vms.